Someone asked if i knew you, it was sad cause all i could say was, "I used to."

Ära vihka kunagi seda, keda kunagi armastanud oled!

Someday you will cry for me, like i cried for you. Someday you will miss me, like i missed you. Someday you will need me, i like needed you. Someday you will love me, but i wont love you.

Vaatad läbi ta silmade ta südamesse ja leiad sealt enda oma.

Õpetasid armastama, armastama Sind. Õpeta nüüd unustama, nagu unustasid Mind.

Silmad on hinge peegel.

Sõnad ei väljenda iial nii palju, kui silmadest lugeda võib.

Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale!

Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad.

Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine.

Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum.

See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad.

Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa.

Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind.

Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb...

Armastus tekib äkki, ilma mingisuguste kaalutlusteta, kas temperamendi või nõrkuse ajel.

Ükski teesklus pole suuteline kaua varjama armastust seal, kus teda on, ega kujutlema seal, kus teda pole.

See on tõeline armastus mis jääb samaks ka siis kui kõike lubatakse või kui talle kõik ära öeldakse.

Kõige suuremaks armastuse tunnuseks on see, kui täidetakse armastatu soove ja tujusid.

Iga kord, kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada.

Kui naine armastab, siis armastab ta lakkamatult; mehel on vahepeal muud tegemist.

Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu.

Iga takistus ainult tugevdab armastus.

Armastus on nagu liblikas peos, kui liiga õrnalt hoiad, siis läheb lendu, kui liiga tugevalt hoiad siis puruneb.

Pilgud on esimesed armastuskirjad.

Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais.

Alles nüüd sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles nüüd sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult.Alles eile sain teada et ainult Sina oled kõik mida ma iial vajan. Alles nüüd sain teada, kui valus see kõik on ja ma ei lepi sellega kunagi.

Olid mu päike, olid mu taevas ja olid mu põhjatu õnnekaev mida armastasin ülekõige. Sa olid samuti mu öö ja päev korraga, mitte kunagi ei suutnud sa mind nutma panna. Panid mu naerma, ka isegi kõige tobedamate naljadega, sa olid mulle parim ja jääd ka selleks, isegi kui sa ei kuulu mulle.

Ükskord päike ütles mulle, et kui su kallim on igapäev nii kaugel ja tekitab sulle nii palju probleeme et sa nutma pead, miks sa teda maha ei jäta? ma vaatasin päikesele otsa ja küsisin, Kas sa jätaksid oma taeva?